Prindi see leht

Biotehnilised süsteemid

 

 

 

 

 

 

 

 

Õpetus biotehnilistest süsteemidest uurib ja arvestab inimese, looma, taime ja masina koostoimimist töökeskkonnana kõige otstarbekamal viisil. Esimeste üliõpilastega algas õppetöö 2010. aasta sügisel. Selle õppekava avamine on seotud maamajandustootmise hea mehhaniseerimise ja automatiseerimise tasemega ning sellest tuleneva ühiskondliku tellimusega.

Mida tudengid õpivad ?

Rakenduskõrghariduse põhialuse annavad klassikalised inseneriõpetuses rakendatavad õppeained, milleks on ennekõike matemaatika, füüsika, insenerigraafika, automaatika jne, mis annavad võimaluse mõista ja edasipidi luua erialaseid teoreetilisi mudeleid. Samuti õpitakse elektroonika aluseid, pneumo- ja hüdrosüsteeme, tehnilise infrastruktuuri aluseid ning integreeritud tootearendust.

Rakenduskõrghariduse õppekavasse kuulub mahukas õppepraktika (õppetöö kogumahust ca 20%), mis annab hea võimaluse kinnistada õpingute käigus omandatud teoreetilisi teadmisi ja samas loob edukale õppijale eelise parema töökoha valimiseks ja saamiseks. Praktikakohad on peamiselt Eesti tootjate juures.

Kellena ja kus lõpetanud tööd leiavad?

Nelja-aastase rakenduskõrghariduse õppekava lõpetanud on  tehnikaspetsialistid, kellel on alusteadmised põllumajandussaaduste tootmisest ja töötlemisest,  nad oskavad kavandada põllumajandussaaduste tootmiseks ja esmatöötluseks vajalikku masinaparki, korraldada ja juhendada selle kasutamist, planeerida tööjõu vajadust, juhtida töid, pidada majandusarvestust, suhelda klientide ja tarnijatega.

Lõpetanud võivad tööle asuda tootmis- või arendusettevõtte tehnoloogi, tehnikaspetsialisti, hooldus- või müügijuhi või keskastme juhina

Peale edukat lõpetamist on võimalik jätkata õpinguid erinevatel erialadel magistriõppes Eesti Maaülikoolis või teistes kõrgkoolides.